Bioloogiline vananemine

Bioloogilise vananemine seisneb keha erinevate rakkude ja kudede kahjustuste kogunemises vanuse kasvades, sel ajal kui vananemine seisneb vanuse kasvus.

Bioloogiline vanus, mida tuntakse ka kui füsioloogilist või funktsionaalset vanust, erineb kronoloogilisest vanusest, kuna see võtab arvesse mitmeid muid tegureid peale sündimise aasta ja päeva. Kui näiteks inimene on 28 aastane, kes ei tee trenni, palju suitsetas juba 10 aastat ning sööb ainult kiirtoidu, siis on tõenäoline, et tema bioloogiline vanus on üle 28 aasta.^[1]

Vananemise protsesside uuringutega tegeleb biogerontoloogia ning on olemas mittu bioloogilise vananemise teooriad, mis käsitlevad erinevaid aspekti eluorganismide füsioloogias^[2]. Need on näiteks organiteooriad, füsioloogilised teooriad ja genoomipõhilised teooriad.

↑ "Chronological vs. Biological Aging: Differences & More". Healthline (inglise). 15. veebruar 2019. Vaadatud 1. mail 2023.
↑ "Theories of Ageing". Physiopedia (inglise). Vaadatud 1. mail 2023.

[1] "Chronological vs. Biological Aging: Differences & More". Healthline (inglise). 15. veebruar 2019. Vaadatud 1. mail 2023.

[2] "Theories of Ageing". Physiopedia (inglise). Vaadatud 1. mail 2023.

[1]

[2]